Esimesed neli mängu kirjas, ei ole kohe midagi öelda. Millest sa ikka kirjutad kui midagi muutunud ei ole. Houston tõestas endiselt, et hoolimata sellest kui väga sa võita ka ei taha ja kui hästi sa ka kaitset ei mängi, ilma punkte toomata on lõpuvileks kõik see ikka üks suur lootusetu üritus. Rollimängijatega kaugele ei jõua. Clippers on endiselt sama lootusetu kui varem. Eemale jäänud Blake Griffin pidi ikka meeskonna lootusi väga palju paitama, et vähemalt treeninglaagris mängijate näod särama saadi. Õigemini see eufooria kestab mõnel siiani. Tsiteerides Baron Davist:
“We really felt we could’ve won this game. If you take away a lot of mistakes that we made at the end of the first quarter and all the turnovers we had, it would’ve been a different ballgame.”
Samuti veendusime, et Cavaliersi uutest ründerelvadest ei ole mingit kasu kui jätkatakse jäärapäiselt LeBronile palli andmist ja loodetakse, et kõik muu tuleb iseenesest. Dallas tõestas omalt poolt, et loodetakse endiselt ainult ühele mehele. Tema õnneks päästis neid ka halvimast. Vähemalt statistiliselt läks kirja inimlik kaotus. Tegelikkuses kukkus Dallas läbi kõiges, mida terve suvi üritati parandada: kiirrünnakud, C positsioon, lauapallid ja meeskondlik kaitse. Vähemalt Andrew Bynum ja Rajon Rondo alustasid edukalt oma teekonda All-Star mängule.
Pildimaterjali sai ka:
Peale pikki lojaalseid aastaid NBAle ei osata endiselt Ray Alleni eesnime kirjutada:
Ron Artestil on uus soeng:
Artesti soeng on küll lahe