NBA fännid Eestis - Eestis puudub NBA fännide jaoks ühtne kõige populaarsem kogunemistpaik. Fännid on killustunud erinevatesse keskkondadesse. Lisaks meie www.kuuesmees.com keskkonnale külastavad NBA fännid info saamiseks peale uudisteportaalide veel spordikaardid.eu ja bball24.net veebe, milles asuvad ka aruteluks foorumid. Omaette nähtus on veel delfi NBA uudiseid kommenteeriv seltskond, kes moodustab omaette grupi fänne. Lisaks on aega ajal näha aktiivsemat osalemist Orkuti NBA fännid Eestis kommuunis. Eesti NBA Fantasy fännid kogunevad soccernet.ee foorumis ja lisaks on NBA teemal arutlemas mitmed fännid planeti ja toru foorumis. Siiani ei ole aga kellegil õnnestunud neid kõiki fänne panna külastama ühte keskkonda.

Meie NBA uudiseid saab lugeda siit:
http://www.kuuesmees.com/category/nba/

Alustame siin osas ka ülevaadete tegemist erinevatel NBA teemadel.



NBA palgalimiit
——————————————————————————————————————————————————

Mis on see kurikuulus salary cap'i mõiste, mis tihtipeale sunnib meeskondasid tegema suuremaid ümberkorraldusi oma kooseisus ja piirab võimalusi vajatud mängijatele ahvatlevamate lepingute pakkumiseks?

Mis on NBA kõige tähtsam statistika? See ei ole visatud punktid, lauapallid ega resultatiivsed söödud vaid hoopis mängijate palgatšekki suurus. Võrreldes, et NBA esimestel hooaegadel teenisid mängijad keskmiselt 4 000-6 000 dollarit aastas, ning esimest korda ületas mängijatele makstav keskmine palk miljonipiiri 1991/92 hooajal, siis tänavusel hooajal on selleks summaks juba meeletu 5,2 miljonit dollarit.

Minimaalselt ühele mängijale saab Põhja-Ameerika korvpalli eliitliigas palka maksta 412 718 dollarit, kuid selline võimalus on ainult esimest hooaega NBA-s mängiva korvpalluriga lepingut sõlmides. Antud summa suureneb olenevalt mängija karjääri jooksul NBA-s veedetud aastate arvust, näiteks kümme ja rohkem aastat liigas mänginule saab maksta minimaalselt 1 178 348 dollarit. Mis tähendab, et isegi kõige vähem mänguaega saavad vahetusmehed teenivad rohkem, kui aju- või ilukirurgid Ameerikas keskmiselt, viimased on ühed kõige tasustatumad ametid, ning keskmine palk on näiteks ühel ilukirurgil 300 000 dollarit aastas.

Eriti kurb on olukord WNBA (naiste korvpalli profiliiga) mängijatel, kes saavad hooaja kohta keskmiselt 50 000–60 000 dollarit palka. Muidugi tuleb arvestada, et WNBA hooaeg kestab ainult 34 mängu aga umbes samapalju palka makstakse NBA-s hooaja keskel mängijatele, kellega sõlmitakse 10 päevane proovileping, mis tähendab, et meeskond tohib mängijat enda koosseisus kümne päeva jooksul ametlikes mängudes platsile lubada ja samal perioodil avaneb võimalus treeningutel tema oskusi hinnata, otsustamaks kas edasise huvi korral korvpalluri vastu pikendada lepingut aasta lõpuni või üksikutel juhtudel ka kauemaks.

NBA ja Euroopa korvpalli tippklubide peamine erinevus.

NBA keskmine palk on ka üks peamine probleem vahemaa kõrval, miks viimastel aastatel tõsiselt arutatud plaan NBA laienemisest Euroopasse ei taha kuidagi vedu võtta. Tsiteerides eelmise aasta Euroopa parima klubi Moskva CSKA peadirektor Sergei Kuštšenkot: „Põhiprobleem on selles, et NBA-s on liiga suured palgad. 30 või 50 miljonit? Pole probleem. Vaat siin tõmmatakse meie hing kinni. Kui ühineksime NBA-ga, tuleks siin leida mingi lahendus, rahaküsimus kuidagi reguleerida.” Moskva CSKA aastane eelarve on tavaliselt umbes 20-25 miljonit dollarit, ning enamike Euroopa tippklubide eelarve jääb kuskil 10-15 miljoni dollari piiridesse.

Siiski on rahaküsimused NBA-s juba isegi reguleeritud, hoidmaks väiksema turuga klubisid rikkamatega võimalikult samal tasemel. Sisse on seatud meeskondadele salary cap, mis on lihtsustatult öeldes palgalimiit ehk rahasumma kokku, mis NBA ühel meeskonnal on lubatud maksta enda mängijatele käimasoleval hooajal. Mõiste võib küll tunduda väga lihtsana, kuid siiski on tegemist väga keerulise ja segase reegliga. NBA palgalimiit, mida nimetatakse pehmeks variandiks võrreldes NFL-i ja NHL-i limiitidega, võimaldab mitmeid möödahiilimisvõimalusi ja erinevaid kollektiivse töölepingus sätestatud reegleid ära kasutades märkimisväärselt ettemääratud piiri ületada.

Salary cap’i arvutamine ja suurus.

Summa, mida nimetatakse „cap”-iks on iga aasta väga erinev ja arvutatakse kui protsent plaanitavast aastatulust järgmisel hooajal, mis sõltub korvpalliga seotud sissetulekutest (BRI - Basketball Related Income), sisaldades kõiksugu sissetulekuid, mis on seotud NBA-ga. Näiteks piletimüügilt saadav kasum, edastamisõigused, parkimis- ja reklaamitulud jne. Palgalimiit saadakse seega siis, kui kogutulud (BRI) jagatakse meeskondade arvuga ja sellest summast omakorda arvutatakse kindlaksmääratud protsent (2005/06 hooaeg 49,5%, alates 2006/07 kuni 2011/12 hooaeg 51%), milleks saab siis salary cap’i suurus.

2005/06 oli NBA salary cap 49,5 miljonit dollarit ühe meeskonna kohta, 2008/09 hooaeg aga oli see juba 58,68 miljonit dollarit (WNBA-s 728 000 dollarit). Nagu enamus ameerika professionaalsetes spordiliigades, üritab ka NBA oma salary cap’i hoida sellisel tasemel, et suuremate turgudega meeskonnad (suurema kasumiga) ei suudaks kõiki paremaid mängijaid endale lubada ja nii laiendada oma eelist väiksemate meeskondade üle. NBA palgalimiidi suurus määratakse kahe hooaja vahelisel perioodil (offseason). Selle aasta summa otsustati 12. juuli, alates sellest perioodist said klubid hakata vabaagentidega lepinguid sõlmima ja teha vahetusi teiste meeskondadega.

Salary cap’i ajalugu.

Salary cap’i mõiste võeti NBA-s esimest korda kasutusele 40ndatel (summaks oli 55 000 dollarit) aga kaotati peale esimest hooaega. Uuesti võeti see nn reegel kasutusele 1984-85 hooajal. Esimeseks piiriks määrati 3,6 miljonit dollarit meeskonna kohta. Ennem seda oli meeskondadel lubatud kulutada oma mängijate peale nii palju raha kui nad ise heaks arvasid. Peale kasutuselevõttu tõusis salary cap iga hooaeg stabiilselt 1-2 miljonit dollarit, kuni 1994/95 hooajani, kui see oli 15,964 miljonit. Peale uut näitamisõiguste lepingut NBA ja NBC vahel, suurenes salary cap 23 miljoni dollarini. Eriti tähtis osa salary cap’i arvutamist ja mängijatele hiigelsummade maksmise võimaldamisel on alati olnud telekanalite lepingud NBA-ga, ABC/ESPN ja NBA vaheline leping, mis 2002-03 hooajal kehtima hakkas, garanteeris 4,6 miljardit dollarit NBA-le järgnevaks kuueks aastaks ABC/ESPNi poolt ülekandeõiguste eest.

Samuti on olemas kohustuslik miinimum palgasumma, mida meeskonnad peavad oma mängijatele iga aasta välja maksma, see on 75% salary cap’ist.  Lisaks üks tähtsamaid punkte mis koos palgalimiidi paika panemisega arvestatakse, on meeskondade maksustamise reegel. Koos salary cap’iga määratakse ka „tax level”. Mis tähendab, et iga meeskond kelle hooaja makstavate palkade kogusumma ületab seda summat, peab maksma iga ületatud dollari eest NBA-le samapalju maksu. Üks ületatud dollar võrdub samapalju maksu NBAle.

Palkade maksmine tänapäeval.

Hoolimata eelnevatest piirangutest ja isegi nn maksustamisreeglis,  on NBA mängijate palgad müstiliselt suured. Möödas on küll ajad, mil NBA-s pakuti hiigelsummasid keskmängijatele. Kuigi endiselt domineerivad küll pikemat kasvu mängijad ülemakstud mängijate nimekirjades, siis hooaja teenistuse edetabelis ei näe enam olukorda, nagu 2000/01 hooajal kui kümnest kõige kõrgema palgaga korvpallurist kuus olid keskmängijad ja ainuke alla 206 cm pikk mängija oli Scottie Pippen. NBA-s on traditsiooniline keskmängija positsioon muutumas kiirete ja pikkade ääremängijate poolt domineeritud positsiooniks, seda kajastavad ka palganumbrid, kus esikümnes on näiteks Garnett, Webber, J. O’Neal ja Duncan (kõik pikemat kasvu ääred, keda võib ka näha mõnikord keskmängija positsioonil).

Samuti on meeskonnad valmis iga aasta maksma järjest enam just kõige suurema fännklubiga korvpalluritele. Uute lepingute pakkumine ja seal sisaldava palganumbrite suuruste määramine mängijatele on muutnud keeruliseks protsessiks ja pikaajaliseks läbirääkimiseks klubi, mängija ja viimast esindava mänedžeri vahel. Arvestatakse iga pisidetaili, alustades karjääri jooksul tekkinud vigastustest ja viimase lepingu hooaja statistika muutuseid võrreldes eelmiste aastatega (ärahoidmaks olukorda, kus mängija pingutab ainult uue lepingu nimel), kuni selline, kui palju eelmine aastal vastava mängija särke osteti, mis on üheks reaalsemaks näitajaks, kui populaarne on mängija NBA fännide seas. Siiski on palganumbrid endiselt vägagi ebaõiglased, eriti hea näite sellest olukorras annab silmapaistvamate ülemakstud ja alamakstud mängijate tulemuste/efektiivsuse/statistika võrdlemine.


NBA Development League
——————————————————————————————————————————————————
NBA Development League või lühendatult D-League on NBA sponsoreeritud ja juhitud korvpalli arenguliiga, mille lühike ajalugu ulatub tagasi aastasse 2001, kui NBDL (D-League’i algupärane nimi) alustas tegutsemist kaheksa meeskonnaga. Sellel hooajal on liiga juba suurenenud koguni 12. meeskonnani ja kõigi eelduste kohaselt on see number alates järgmisest hooajast viisteist või paremal juhul isegi kuusteist.

D-League ehk NBADL meeskondade koosseisus on kokku 12 mängijat, 10 (või vähem) D-League’i mängijat ja 2(või rohkem) NBA mängijat. Koosseisud luuakse mitme erineva võimaluse tulemusena - eelmise aasta mängijad, mängijad D-League’i draft-ist, iga meeskonna kohaliku piirkonna mängijad, NBA uustulnukate ja teist aastat mängivate profiliiga korvpallurite seast. Iga NBA meeskond saab D-League’i saata kaks esimest või teist aastat NBA-s osalevat mängijat ja ainuke suurem piirang on, et ühte mängijat võib hooaja jooksul ainult kolm korda D-League’i saata. Piirang on seatud põhjusel, et aega-ajal kutsuvad "emameeskonnad" oma korvpallureid tagasi, pakkudes neile mänguminuteid põhiliigas või asendada järjekordse NBA-s karjääri alustava mängijaga.

D-LEAGUE’I EESMÄRK JA VISIOON

Liiga eesmärk on korvpalli arendada nii NBA piires, kui ka rahvusvaheliselt. D-League’s omandavad kogemusi ka mitmed NBA meeskondade töötajad, näiteks juhtimise, suhtekorraldus, müügi ja turundus positsioonidel ja lisaks on NBA-sse tööle kutsutud mitukümmend endist arenguliiga treenerit ja kohtunikku. "NBA meeskonnad on NBA Development League’i omaks võtnud kui koha, kus oma noortele mängijatele anda võimalus saada lisakogemusi ja olla vormis asendamaks põhikoosseisus vigastada saanud korvpallureid." ütles Stern "Selle tulemusena otsib järjest rohkem investoreid võimalusi, kuidas D-League’i tuua enda piirkonda. Meie visioon on ka luua taskukohase hinnaga meelelahutust."

Kõige rohkem on kõineainet pakkunud viimasel ajal D-League’i esimene tähtede mäng 17. veebruaril 2007 Las Vegases, mis oli üks NBA All-Star nädala kolmepunktiviske ja pealtpanekuvõistluse soojendusüritus. Debüütvõistluse tulemuseks oli Läänekonverentsi kaotus Idale 114:100. Kohtumise kasulikumaks mängijaks valiti Dalla Mavericksi koosseisu kuuluv ja NBADL’is Fort Worth Flyersi eest mänginud Pops Mensah-Bonsu, kes viskas Idakonverentsi meeskonnas mängides 30 punkti.

Muutmaks D-League’i sarnasemaks NBA-ga on lisaks eelpool mainitud draft-ile ja tähtede mängule sarnaselt NBA-le ka arenguliigas näiteks oma heategevusprojekt "D-League Cares" (põhiliigas "NBA Cares"), mis demonstreerib mängijate ja kogu organisatsiooni pühendumust tähtsate sotsiaalsete probleemide lahendamisel, nagu hariduse edendamine, noorte ja perekondade heaolu, kui ka tervishoid.

AJALUGU

Liiga alustas tegusemist aastal 2001, ning nimeks sai algselt lühendatult NBDL (National Basketball Development League). Kõik kaheksa osalenud meeskonda asusid Kagu-Ameerikas (täpsemalt Virginia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Alabama ja Georgia osariigis). Ajapikku mõned neist meeskondadest osteti ja asutati ümber teistesse osariikidesse, ning 2005 aasta suvel, peale David Stern avaldatud soovi suurendada arenguliiga fännide arvu üle kogu Ameerika Ühendriikide, nimetati liiga ümber juba eespoolt mainitud NBA Development League’iks. Siiski ei piirtutud ainult nime muutusega, lisaks asutati mitu uut meeskonda ja muudeti vanade meeskonda asukohti.

2006. aasta märtsis ostis Los Angeles Lakers esimese NBA klubina endale õigused omada ka D-League'i meeskonda (Los Angeles D-Fenders). Mis omakorda muutis Sterni 2005. aastal teatatud tulevikuplaani, et laiendada D-League’i vähemalt viieteistkümne meeskonnani, et iga NBA klubi jagaks kahepeale ühte arenguliiga meeskond, hoopis laiaulatuslikumaks plaaniks. Nimelt loodab organisatsioon areneda nii kaugele, et iga NBA klubil oleks oma D-League’i alammeeskond.

TAGASILÖÖGID ESIALGSETES PLAANIDES

Siiski ei suju kõik nii roosiliselt, kui esialgu võib paista. Erinevate põhjustel on osalemise juba lõpetanud Roanoke Dazzle, Fayetteville Patriots ja Florida Flame’i meeskond, viimane loodab küll liigasse naaseda 2007-2008 hooaeg. Hoolimata sellest, on alates järgmisest hooajast oodata järjekorset liiga laienemist kolme või nelja meeskonna võrra.

NBADL on küll viimaste aastatega võitnud uusi fänne juurde aga esialgu loodetud 4000-5000 pealtvaatajat keskmiselt ühel mängul, jääb endiselt paljudele meeskondade kättesaamatuks numbriks. Üheks teravamsk probleemiks on ka mängijate hooaja palgad, mis jäävad 12 000 ja 24 000 dollari vahele, mille tulemusena üksikud mängijad jagavad raha kokkuhoiu mõttes isegi korterit. Kui NBA mängijad saavad hooajal võõrsil mängides 100 dollarit päevaraha, siis NBADL-is on selleks summaks 30 dollarit. Kõik see ei ahvatle liigasse pikemaks ajaks jääma, kui Euroopas ootab võimalus tunduvalt suuremaid summasid teenida.

MÄNGIJAD EI OLE AINUKESED, KES KANNATAVAD

Talendi otsijate igapäevase valvsa pilgu all oodataske mängijatelt pidevalt suurepäraseid individuaalseid esitlusi, mille tulemusena D-League’i treeneritel on raskusi õpetada hoolealustele meeskonnamängule orianteeritud korvpalli. Meeskondade töötajad on võrrelnud NBA-st D-League’i tööle minemist New Yorkist Siberisse kolimisega, seda tihti ka põhjusel, et arenguliiga nn kodulinnad on mitu korda väiksemad, mis omakord tekitavad lisaprobleeme fännide juurde võitmisel ja liiga populaarsuse suurendamisel.

Siiski on D-League järjest olulisem koht NBA kõrval. Kuni selle sajandi alguseni ei olnud NBA-l vaja arenguliigat, neil olid selleks ülikoolid aga keskkooli lõpetanute kohene NBA-sse tulek ja Euroopa noorte korvpallurite populaarsus draft-is muutis aastaid stabiilselt töötavat süsteemi kardinaalselt, mille tulemusena noored mängijad olid ette valmistamata karmima mängustiili suhtes, mis neid NBA-s ees ootas, samuti tekitab suuri probleeme uustulnukate tedmatus professionaalsest korvpallist. D-League loomine aga pakkub noortele, kes veel valmis ei ole NBA tasemel osalema, abistavat tugi madalamal tasemel ja valvsa silma all mängimise näol.

Mõned NBA-s edukad mängijad, kes on osalenud NBDL-is/D-League’is: Rafer Alston, Gerald Green, Smush Parke, Matt Carroll, Chris Andersen, Bobby Simmons, Marcus Fizer, Mateen Cleaves ja Devin Brown.


David Stern
——————————————————————————————————————————————————

Kaks populaarsemat sõna, mis Sterni puhul kasutatakse, on päästja ja diktaator, viimastel aastatel aga on järjest rohkem hakatud kasutama just viimast. Selle peamiseks põhjuseks on olnud viimased kaks NBA hooaega.

Suuremat pahameelt tekitas 2005/06 hooaja algus, kui Stern lõi reegli, mis keelas NBA mängijatel kanda üleliigseid ehteid ja riietuda viisakalt (Business Casual), justkui viibiksid nad tööl siis kui nad on hõivatud NBA-ga seotud tegevustega. Selline ootamatu otsus põhjustas mängijate seas küll palju pahameelt aga tänaseks ollakse sellega leppinud ja kuigi paljud mängijad lubasid selle seaduse vastu võidelda, ei ole siiani toimunud märkimisväärseid proteste.

Null tolerants poliitika

Viimastel hooaegade kõige rohkem tähelepanu uue palli kõrval on aga pälvinud uus reegel mängijate käitumise suhtes platsil. Seda kutsutakse “null tolerantsi poliitikaks”, kuigi Stern ei nõustu päris sellise nimetusega. Tegelikult uut reeglit ei olegi, vaid on kohtunikele antud vaba voli ära hoida liigset kurtmist, virisemist ja žestikuleerimist. Siis kui mängija ületab „piiri”, võib kohtunik teda karistada tehnilise veaga ja automaatselt lisandub ka 1,000 dollari suurune trahv. See on lihtsalt viimane näide selles, kuidas David Stern püüab liiga mainet parandada. Stern väidab küll, et meeskonna kaptenitel on endiselt õigus kohtunikega nende otsuse üle vaielda aga näiteks Timberwolvesi kapten Kevin Garnett ütleb järgmist: „Sa ei saa tegelikult rääkida kohtunikega. Kohtunikud lihtsalt ei taha kuulata, mis sul öelda on.”

Mis aga eriti mängijaid ärritab, on uuendusega kaasnev rahatrahv. Mängijad saavad 1 000 dollarit trahvi iga esimese viie tehnilise vea puhul, mis suureneb 500 dollari võrra järgmise viie saamisel, kuni maksimaalse 2 500 dollari suuruse trahvini, kui sa oled saanud juba vähemalt 15 tehnilist.

Peale  vana palli tagasi vahetamise otsuse teatavaks tegemist Stern küll väitis, et hakkab tulevikus rohkem mängijatega arvestama ja üritab neid edukamalt kurssi viia uuendustega, pluss anda rohkem aega nendega kohanemiseks, on siiski vähe neid, kes usuvad „diktaator Sterni” lubadustesse.



Kes on David Stern?

David Joel Stern sündis 22. September aastal 1942. New Yorkis. David kasvas üles New Jerseys Teaneckis, lõpetas 1963 Rutgers ülikooli ajaloo erialal ja  Columbia Law School aastal 1966. Oma NBA karjääri alustas ta kohe peale ülikooli lõpetamist. Esialgu töötas Stern firmas, mis esindas NBA-d. 1978 sai temast NBA peamine nõuandja/esindaja ja 1984. aasta veebruaris asus ta liigat juhtima. Sterni ametinimetus on Commissioner of the National Basketball Association, ning tal on olnud kolm eelkäijat ( Larry O’Brien, Walter Kennedy ja Maurice Podoloff).

Hooajal 1984/85, kui Stern liigat juhtima asus oli kogu liiga finantsilistes raskustes, 17 meeskonda 23-st kaotasid  iga hooaeg raha.  Liiga reputatsioon oli nii madal, et näiteks 1980. aasta finaali ( Lakers vs 76ers) näidati videokordustena. Sternil aga õnnestus kõik see muuta, ta võttis vastu uue meeskondade palgapiirangu seaduse (salary cap) ja alustas oma pikaajalist plaani NBA viia maailma populaarsemate spordiliigade hulka.

Tänapäeval on NBA David Sterni juhtimisel laienenud 7. meeskonna võrra, publiku hulk on suurenenud 60% ja ollakse üks neljast ameerika tähtsamast tippspordi liigast (NFL, NBA, MBL, NHL).  Sterni talent on märkimisäärne, selle asemel, et pidevalt NBA klubiomanike tahtmisi jälgida, läks ta oma teed, mõistes pikaajalise strateegia tähtsust liiga brändi kujundamisel ja fännide lojaalsuse võitmisel. Klubide väärtused on tema „valitsemisajal” suurenenud keskmiselt 500%, loodi WNBA (Women's National Basketball Association), D-League (National Basketball Development League), NBA.com (päevase külastab seda lehte kaks miljonit inimest) ja NBA TV (24 tundi eetris olev korvpalli kanal, mis loodi aastal 1999). NBA mängud on nähtavad 215 riigis ja rohkem kui pooled NBA.com külastused tulevad väljastpoolt USA-d.


Mark Cuban
——————————————————————————————————————————————————
silmapaistvam persoon siis saaks selle tiitli kindlasti Mark Cuban. Lisaks märkimisväärsele edule Dallas Mavericksi omanikuna on ta ka meediale silma jäänud oma pidevate vaidlustega NBA ametinikega, muidugi ka rahatrahvide kogusumma 1,6 miljonit dollarit räägib juba enda eest.

Tänaseks on Mark Cubanit tema kuue aastase Dallas Mavericksi omanikuna olemis aastatel trahvitud vähemalt 1,600,000 dollari eest. Täpset summat ei ole teada, kuna NBA ei avalda alati täpset trahvi suurust, mis klubiomanikele tehakse. Teadaolevat on Mark Cubanit trahvitud kolmeteistkümnel korral, lisaks on Cuban sunnitud eemale jääma kolmest mängust. Mavericksi omanikule ei tundu need summad eriti korda minevat ja ta väidab, et teeb ka igakord trahvisummale võrdväärse heategeuvsannetuse.

2006/06 HOOAJA PLAYOFFID, EI MIDAGI ENNEKUULMATUT CUBANI ELULOOS.

Peale 2005/06 kevadist play-offide San Antonio Spurs vs Dallas Mavericks seeria esimest mängu jooksis Cuban väljakule väljendamaks oma pettumust kohtunike töö vastu, lisaks kritiseeris ta oma kurikuulsas blogis kohtunikke (blog asub aadressil blomavericks.com). Väites, et NBA pole valinud piisavalt heal tasemel kohtunikke play-offidesse. Nende tegudega trahviti teda NBA poolt 200,000 dollariga.

Lisaks kaitses ta Stackhousei ja Terry tegusid, kes olid sunnitud mõlemad ühe mängu vahele jätma seoses liigse agresiivsusega vastasmängijate vastu. Sellega Mark Cubani seiklused veel ei piirdunud, ta jooksis ka fännide sekka koos Mavericksi keskmängija D.J. Mbengaga, et kaitsta peatreener Avery Johnsoni naist, kes oli Sunsi fännidega sõnasõjas, konverentsi finaali kuuendas mängus. Kuigi NBA ametnikud otsustasid need teod jätta trahvimata, ei andnud järgmisi sündmusi kaua oodata.

Peale finaalseeria viienda mängu kaotust Miami Heatile lisaajal 100 ; 101 seisuga, jooksis Mark Cuban taas väljakule, otse kohtunik Joe DeRosa juurde ja hakkas teda sõimama, samuti karjus ta ka NBA komissari (meie mõistes juhi) David J. Sterni ja teiste kohtunike suunas, kes istusid kohtunike lauataga, süüdistades neid ebakorektses töös. Tasuks sai ta selle teo eest 250,000 dollarit trahvi. Järjekorselt ei midagi erakordset. Siiski polnud ta ainus kes leidis, et finaalis vilistati liigselt Miami Heati ja eelkõige Dwyane Wadei kasuks. Temaga nõustus näiteks isegi Houston Rocketsi staar Tracy McGrady.

MARK CUBAN – ÜKS LEGENDAARSEMAID OMANIKKE NBA AJALOOS.

Siiski ei paista Cuban silma ainult reeglite rikkumise ja kritiseerimisega. Ta on üks väheseid omanikke, kes mitte ei jälginud mängu V.I.P. loosist, vaid istub koos fännidega tavalistel istekohtadel. Mark oli esimene klubiomanik NBA ajaloos, kes vastas fännide e-mailidele ja julgustas neid endale kirjutama. Mitmed fännide soovitused on ka realiseeritud. Näiteks kolme küljega ründeaja lõppu näitav kell. Tänu pidevale fännidega suhtlemisele ja koos nendega mängude vaatamisele sai ta kiirelt üle maailma kuulsaks. Kui üks fännisõbralikumaid omanikke.

Cuban hellitab Dallas Mavericksi mängijaid, alates 2000. aasta jaanuarist kui ta klubi 280 miljoni dollati eest ostis, on ta neile ostnud uue lennuki, ehitanud uue areeni, teinud uue meeskonna logo, uued mänguvormid ja ümbrisenud neid kõikvõimalike mugavustega, isegi selliste väikeste pisiasjadega nagu DVD ja CD mängijatest iga mängija riietusruumi kapis.

Ka tulemustes on Cuban edukas olnud, ennem seda kui ta ostis Dallas Mavericksi oli klubi 1990-ndatel kogenud ühte NBA ajaloo kiiremat allakäiku. Aastatel 1991-2000 ei suudetud võita ühelgi hooajal rohkem mänge kui kaotati. 1992-1994. hooaegadel oli meeskonna võiduprotsent 13,4% ja 15,9%. Mis kokku on NBA ajaloo kõige nõrgem võiduprotsenti kahel järjestikusel hooajal. Alles hooajal 2000.-2001. saadi rohkem võite kui kaotusi.. Cuban koos Don Nelsoni, Dirk Nowitzki, Steve Nashi ja Michael Finleyga aitasid paari aastaga klubi üheks edukamaks korvpallimeeskonnaks ja iga-aastaseks tiitli pretendendiks NBA-s. Nimelt koos San Antonio Spursiga on Dallas Mavericks ainuke klubi kes on sellel sajandil võitnud iga hooaeg vähemalt viiskümmend mängu.


Kontoris on ta aga geniaalne ärimees, kelle kavalus on talle toonud miljoneid dollareid. Cuban on otsekohene ja avameelne mees, kes on juhtumisi ka väga intelligentne. Tänu millele on ta ka Mavericksi fännide seas väga armastatud, kuna ta on nii pühendunud korvpallile. Cubanil on hea ärimeelega, suutes klientidele alati pakkuda seda mida nad talt ootavad, kui sa näitad huvi tema organisatsiooni toetamise vastu, siis sa saad ka oma vaevadele vastavalt meelelahutust.

Tema suure kirega tuleb ka vahetevahel kontrollimatu tahe edukas olla. See, nagu korvpallisõbrad on näinud, põhjustab nii väljakule jooksmist või kohtunikega vaidlemist, mis tasutakse tavaliselt suurte trahvidega. Samas see elurõõm ja tahe, mis ta kontorisse ja väljakule toob igapäev, teeb temast suure motivaatori. Marki agressiivne iial alla andev suhtumine ja tema anne ärijuhtimises on võrreldamatud. Vaata tema rahakotti ja sa näed tõestust.

ISIKSUS

Rõõmsameelset ja humoorikat Cubanit on raske veenda vahetama oma Mavericksi MFFL särki lipsu ja ülikonna vastu (MFFL - Mavericks Fan For Life). Cubanit iseloomustades tuleb öelda, et ta on intelligentne, ülimalt hea ärivaistuga ja lisaks väga kirglik klubiomanik. Tema kirg ja kontrollimatu tahe olla edukas põhjustab ka tavaliselt väljakule jooksmist ja NBA ametnikega vaidlemist. Siiski on vähe klubiomanikke, kes oleks kuue aastaga suutnud nii palju teha kui seda on Mark Cuban.

ELULUGU

Mark Cuban sündis juuli 31, 1958, töölisperekonnas Pittsburghis ja tema kalduvus ettevõtluse poole oli kohe algul näha. Juba 12-aastaselt oma nohiklike prillidega müüs ta ukselt uksele minnes kilest prügikotte ja seda päris edukalt. Ülikooli lõpetades asutas ta MicroSolutions firma, mille ta paari aasta pärast maha müüs, teenides nii enda esimesed miljonid. Hiljem juba Dallases elades aga tabas Mark Cubanit idee ühendada internet raadio ja televisiooniga.  Tekkis Broadcast.com, mis aitas TV ja raadiojaamadel oma webilehtedel ülekandeid teha. 1999. a. müüs Mark Broadcast.com-i Yahoole 5,7 miljardi dollari eest.

FAKTE:

Sündis: juuli 31, 1958
Väitetav varandus: 1,6 miljardit dollarit
Perekond: abikaasa Tiffany ja tütar Alexis (3)
Mark Cubani e-mail: mark.cuban@dallasmavs.com
Huvitavaid fakte: Talle kuulub guinessi rekord suurima ostu eest internetis, makstes 42 miljonit dollarit Gulfstream 5 jeti eest.
Andis ülikoolis diskotunde, et tasuda õppemaksu.
2000-2001 hooaja playoffides leidis Cuban võimaluse, kuidas Mavericksi esimese seeria viimases mängus aidata: ta andis tasuta pileteid  fännidele, kes Mavericksi värvides Uthasse suundusid. Hämmastavas, kaasakiskuvas mängus saavutati 84-83 võit.
Tal olid oma TV programmid  "The Mark Cuban Show” ja "The Benefactor”